Trenntrenntrenn

Lubasin täna raporteerida ja raporteeringi, et olen nädal aega edukalt oma plaanist kinni pidanud. Graafiku tegin aga ikkagi ümber selliseks, nagu see originaalis olema peaks – nädal algab esmaspäevast, kuni reedeni on iga päev kas kardio- või jõutrenn, laupäeval tund mõõdukas tempos kõndimist, pühapäeval puhkus. Seega jäi eelmine nädal poolikuks, keset nädalat puhkepäevi ju teha ei tahaks ja kuna trenni intensiivsus nädala lõikes tõuseb, tahaks kõik viis trennipäeva ilma pausita ära teha. Ma ei jõudnud eelmisel nädalal lihtsalt selle esmaspäevani oodata ja tahtsin kohe pihta hakata, sest nagu ütles üks suurepärane koolitaja hiljuti läbitud meeskonnakoolitusel – muutus, mis ei alga täna, ei alga kunagi.

Kuniks iga päev trenn on, on asi mõnus. Pühapäeval oli terve päeva kuidagi selline eriti laisk tunne, sest graafikus külmkapi uksel oli kirjas “puhkus”. Eile oli pärast seda pausi natuke raske ennast trenni tegema sundida. See võis muidugi sellest ka tuleneda, et pühapäeval sai hiiglama palju asju ära tehtud ja olin omadega natuke läbi.

Olen nõuks võtnud igal aastal vähemalt korra läbi sorteerida nii oma riided, paberimajanduse, kosmeetikatagavarad kui ka kõik muu nodi ning ära visata/ maha müüa/ abivajajatele annetada kõik, millele oma majapidamises enam kohta ei leia. Sellega ma suure osa nädalavahetusest tegelesingi. Mulle täitsa meeldib, et meil hetkel panipaikadega väga laiutada pole. See sunnib juba enne ostu sooritamist põhjalikult järele mõtlema, kui väga konkreetset asja vaja on ja kas see leiab piisavalt rakendust.

Hetkel seab muidugi ka raha igasugusele ostlemisele omad piirangud. Näiteks riietele oleksin ma võimeline päris suuri summasid kulutama. Seda enam, et viskasin just minema ja annetasin ära pooled oma riided. Mis nad ikka riidepuudel õnnetult koisöödana ripuvad, kui ma neid kolme aasta jooksul ainult korra kannan. Erandiks muidugi paar kleiti, nende hulgas lõpukleit. Mu maitse on riiete osas viimase poole aasta jooksul üsnagi muutunud, nii et ootan juba võimalust oma sissetulekuid erinevates ilusate riiete poes laiaks lüüa. Ja küll see võimalus peagi tekib ka.

Igatahes oli suure prügikotitäie kola minemaviskamine äärmiselt vabastav elamus. Kel kola liiast, aga sellest väga vabaneda ei raatsi (ema, ma räägin sinuga! :D), võib näiteks ära proovida blogis Marc and Angel Hack Life toodud “projektisoovituse” visata 30 päeva jooksul iga päev ära üks asi, mis kasutuna seisab ja ebavajalik on. Plaanisin ka algul hoopis nii toimida, aga oma suures kärsituses tegin kõik korraga ära. Jackpot on minuga nodi teemadel õnneks sama meelt ja aitas kotti prügikasti tassida.

Supp sai valmis, järgmise korrani.